Tere, üle pika aja...
Oleme oma blogi siin natuke unarusse jätnud. Vahepeal on läbi saanud nii jõulud, aastavahetus, Eva Lotta siia tulek, haiguste periood (jah, see on võimalik - soojal maal on võimalik ka ilma konditsioneerita külmetuda, piisab vaid poolpaljalt jahedama ilmaga, ehk nii umbes 17 kraadiga, ringi rändamisest) kui Lauri jooksumaraton. Kui veel kaua seda postitust siin kirjutan, siis saavad mööda ka sündmused - Eva Lotta minek tagasi Eestisse ja Lauri õe Kairi ja ta pere külaskäik. Hi-hi. Püüan siis väikse ülevaate anda.
Jõulud on siin Madeiral eriti tulede-rohked, igal pool kesklinnas on säravad-vilkuvad tuled, säravad-vilkuvad kujud jõuluvanast, päkapikkudest, inglitest, kingitustest jne. Minu jaoks on seda kõike lühikeste käistega ja u 20 kraadises soojuses veider vaadata. Ega seda p ä r i s jõulutunnet siin ühel "korralikul" Eestlasel ei teki aga olgem ausad, sageli on ka Eestis ilm jõulude ajal üsna trööstitu ja lumest pole haisugi. Jah, sel aastal oli teisiti :) Ja vaatamata puuduvale jõulutundele on tegelikult siin ikka väga tore. Lihtsalt mõnus on minna välja nii, et pole vaja eelnevalt lapsi kaks tundi riietada. Eks kõik väikeste laste vanemad teavad, kui vaevanõudev on kahe väikse lapse riietamine. No ja pole mõtet vist mainidagi, et minule (Annile) ei meeldi külm kohe üldse-üldse. Samuti nagu need pikad kuud lörtsi ja soppa ja pimedust. Ja päikese puudust! Päike on vist küll siin üks neid asju, mida ma kõige enam hindan.
Aastavahetus oli äge! Tegime pool päeva kodus süüa ja õhtul, kui toit oli valmis käisime kiirel linnatuuril. Tahtsime lihtsalt vaadata kuidas linn ja inimesed selle sees selleks suureks ürituseks valmistuvad. Juba kella üheksa ajal tungles rahvas igal pool kesklinnas, kõik sättisid kuhugi minema. Meie aga tulime koju, sõime kõhud täis ja jäime aastavahetust ootama. Üllatusena soovisid meiega liituda meie maja terrassil ka Samantha (maja omanik) ja tema sõbranna. Samantha käis meilt isegi luba küsimas ja otseloomulikult olid nad väga oodatud koos meiega ilutulestikku vaatama. Aastavahetus on Madeiral üks aasta tippsündmusi. Selleks ajaks tuleb siia väga palju turiste. Lisaks neile kes lennates tulevad, oli aastavahetusel siin sadamas kümme (!!!) kruiisilaeva. See oli ka üks asi, mida tahtsime oma silmaga näha - kuhu need laevad siin mahuvad? Üldiselt on sadamas üks-kaks laeva, maksimaalselt neli. Ja kui rohkem ruumi ei ole, siis kuhu sa ennast sätid? Sellest ma aru ei saanud. Ja lõpuks selguski, et ega nad ikka siin ei randugi, lihtsalt kruiisivad siin lähedal ja ootavad südaööd. Esime laev lahkuski juba poolt tundi peale südaööd, viimane alles teisel jaanuaril.
Ilutulestik oli muidugi äge, meil oli väga hea asukoht, et peaaegu kõike näha. Samas mulle meenub üks aastavahetus Tartus, kui vaatasin tulestikku Emajõe kaldal, otse tulestiku all nii-öelda. Ja ka see oli väga võimas, kui sa näed seda väga lähedalt. Seekord Madeiral oli teistmoodi äge :)
Maratonist kirjutab Lauri ise.
Lisan siia ka pilte.
Meile tuli pakk Eestist :)
Jõulud on siin Madeiral eriti tulede-rohked, igal pool kesklinnas on säravad-vilkuvad tuled, säravad-vilkuvad kujud jõuluvanast, päkapikkudest, inglitest, kingitustest jne. Minu jaoks on seda kõike lühikeste käistega ja u 20 kraadises soojuses veider vaadata. Ega seda p ä r i s jõulutunnet siin ühel "korralikul" Eestlasel ei teki aga olgem ausad, sageli on ka Eestis ilm jõulude ajal üsna trööstitu ja lumest pole haisugi. Jah, sel aastal oli teisiti :) Ja vaatamata puuduvale jõulutundele on tegelikult siin ikka väga tore. Lihtsalt mõnus on minna välja nii, et pole vaja eelnevalt lapsi kaks tundi riietada. Eks kõik väikeste laste vanemad teavad, kui vaevanõudev on kahe väikse lapse riietamine. No ja pole mõtet vist mainidagi, et minule (Annile) ei meeldi külm kohe üldse-üldse. Samuti nagu need pikad kuud lörtsi ja soppa ja pimedust. Ja päikese puudust! Päike on vist küll siin üks neid asju, mida ma kõige enam hindan.
Aastavahetus oli äge! Tegime pool päeva kodus süüa ja õhtul, kui toit oli valmis käisime kiirel linnatuuril. Tahtsime lihtsalt vaadata kuidas linn ja inimesed selle sees selleks suureks ürituseks valmistuvad. Juba kella üheksa ajal tungles rahvas igal pool kesklinnas, kõik sättisid kuhugi minema. Meie aga tulime koju, sõime kõhud täis ja jäime aastavahetust ootama. Üllatusena soovisid meiega liituda meie maja terrassil ka Samantha (maja omanik) ja tema sõbranna. Samantha käis meilt isegi luba küsimas ja otseloomulikult olid nad väga oodatud koos meiega ilutulestikku vaatama. Aastavahetus on Madeiral üks aasta tippsündmusi. Selleks ajaks tuleb siia väga palju turiste. Lisaks neile kes lennates tulevad, oli aastavahetusel siin sadamas kümme (!!!) kruiisilaeva. See oli ka üks asi, mida tahtsime oma silmaga näha - kuhu need laevad siin mahuvad? Üldiselt on sadamas üks-kaks laeva, maksimaalselt neli. Ja kui rohkem ruumi ei ole, siis kuhu sa ennast sätid? Sellest ma aru ei saanud. Ja lõpuks selguski, et ega nad ikka siin ei randugi, lihtsalt kruiisivad siin lähedal ja ootavad südaööd. Esime laev lahkuski juba poolt tundi peale südaööd, viimane alles teisel jaanuaril.
Ilutulestik oli muidugi äge, meil oli väga hea asukoht, et peaaegu kõike näha. Samas mulle meenub üks aastavahetus Tartus, kui vaatasin tulestikku Emajõe kaldal, otse tulestiku all nii-öelda. Ja ka see oli väga võimas, kui sa näed seda väga lähedalt. Seekord Madeiral oli teistmoodi äge :)
Maratonist kirjutab Lauri ise.
Lisan siia ka pilte.
Comments
Post a Comment