Go West
Kasutades seda lühikeseks jäänud aega, mil Eva Lotta oli veel
Madeiral meiega, proovisime ka temale seda ilusat saart näidata.
Eelmisel nädalal käisime Go West ekskursioonil. Väga kihvt oli, hästi
palju peatusi tehti. Ametlikult peaks kohad, mida sel tuuril läbitakse
olema järgmised: alustades algusest - Funchal, Câmara de Lobos, Cabo
Girão,
Ribeira Brava, Paul da Serra, Santa, Porto Moniz, Seixal, São Vicente,
Encumeada ja jälle Funchal.
Kuna meie oleme lastega, siis nende jaoks on ju turvavarustus kasutusel, selles suhtes oli tüütu Marthat iga 10 minuti järel toolist välja tõsta. Lisaks, kuna mägedes ja üldse põhja pool on palju külmem, siis tuli iga kord bussi tulles ka riided ära võtta ja välja minnes uuesti selga panna aga saime hakkama. Temperatuurist rääkides, bussijuht ütles, et mägedes on sellise ilmaga talvel umbes 4 kraadi sooja! Sel päeval kui meie sealkandis sõitsime, oli madalaim 8 kraadi, enamasti jäid temperatuurid eri paigus aga siiski üle 10 kraadi. Lisaks jahedale ilmale sõitsime pikka aega ka korralikus udus. Ja nii vähe kui bussiaknast paistis, tundus nagu sõidaksime me kuskil Hiiumaal, kadakate moodi puud igal pool ja kõik tundus kahtlaselt tasane ümberringi. Pärast kaardipealt vaadates sain aru, et nii see päris ei olnud, tiheda udu tõttu me lihtsalt nägime liiga lähedale. Siin on kaart reisi teekonnast ja Hiiumaa moodi oli see piirkond, mis punase joonena saare keskelt vasakule kulgeb.
Üles ookeani äärde jõudes tegime lõunasöögi peatuse väga kihvtis kohas - Porto Moniz, see oligi tegelikult üks ägedamaid kohti, mida näinud oleme. Ägedaks tegi selle just ookean. Kuna tegu oli siiski pisikese külakesega, siis ega seal peale ookeani vist midagi väga palju imetleda pole. Sel päeval kui meie seal olime, oli vihmane ja väga tuuline, seega ookean möllas täiega ja see meile just meeldiski.
Teine märkimisväärne koht oli Ribeira da Janera, kuigi eelnevalt loetelus polnud märgitud, et ka seal peatume. Aga see oli ka väga lahe koht. Tegime küll vaid pisikese peatuse aga vaade oli superäge! Kaks suuremat ja mõned pisikesed kaljunukid ulatusid ookeanist välja ja peaaegu tormine ookean mängis nende ümber ja tõi kaldale mitme-meetri kõrguseid laineid.
Natuke pilte samast reisist, muuhulgas käisime jälle Gabo Girao vaateplatvormil, kuid äge oli ikka.
Eva Lotta kahjuks sõitis 29. jaanuaril tagasi Eestisse oma uut peikat igatsedes :)
Anni
Kuna meie oleme lastega, siis nende jaoks on ju turvavarustus kasutusel, selles suhtes oli tüütu Marthat iga 10 minuti järel toolist välja tõsta. Lisaks, kuna mägedes ja üldse põhja pool on palju külmem, siis tuli iga kord bussi tulles ka riided ära võtta ja välja minnes uuesti selga panna aga saime hakkama. Temperatuurist rääkides, bussijuht ütles, et mägedes on sellise ilmaga talvel umbes 4 kraadi sooja! Sel päeval kui meie sealkandis sõitsime, oli madalaim 8 kraadi, enamasti jäid temperatuurid eri paigus aga siiski üle 10 kraadi. Lisaks jahedale ilmale sõitsime pikka aega ka korralikus udus. Ja nii vähe kui bussiaknast paistis, tundus nagu sõidaksime me kuskil Hiiumaal, kadakate moodi puud igal pool ja kõik tundus kahtlaselt tasane ümberringi. Pärast kaardipealt vaadates sain aru, et nii see päris ei olnud, tiheda udu tõttu me lihtsalt nägime liiga lähedale. Siin on kaart reisi teekonnast ja Hiiumaa moodi oli see piirkond, mis punase joonena saare keskelt vasakule kulgeb.
Üles ookeani äärde jõudes tegime lõunasöögi peatuse väga kihvtis kohas - Porto Moniz, see oligi tegelikult üks ägedamaid kohti, mida näinud oleme. Ägedaks tegi selle just ookean. Kuna tegu oli siiski pisikese külakesega, siis ega seal peale ookeani vist midagi väga palju imetleda pole. Sel päeval kui meie seal olime, oli vihmane ja väga tuuline, seega ookean möllas täiega ja see meile just meeldiski.
Teine märkimisväärne koht oli Ribeira da Janera, kuigi eelnevalt loetelus polnud märgitud, et ka seal peatume. Aga see oli ka väga lahe koht. Tegime küll vaid pisikese peatuse aga vaade oli superäge! Kaks suuremat ja mõned pisikesed kaljunukid ulatusid ookeanist välja ja peaaegu tormine ookean mängis nende ümber ja tõi kaldale mitme-meetri kõrguseid laineid.
Anni
Comments
Post a Comment