Riia - Funchal ja esimesed muljed
Eesti kandist üldiselt ei ole lihtne saada Madeirale. Ma pean silmad otselendusid. Hooajal on ehk isegi võimalik Tallinnast otse lennata aga pigem on tõenäoline saada otselend Helsingist või Riiast. Meie saime super-lennu Riiast, üliodava muuhulgas, üheotsa piletid läksid maksma 280 eurot neljale inimesele. Kui aga pole võimalik aega valida ja tuleb lennata mingil kindlal päeval, siis tõenäoliselt vähem kui kahe ümberistumisega ei saa.
Paar päeva enne kohalejõudmist on hea tellida omale vastu takso, kes lisaks koju või hotelli sõidutamisele tuleb ka lennujaama hoonesse sisse sinu nimelise sildiga ja aitab ka kohvreid vedada. Selline teenus maksab siin 23 eurot ja kui arvestada, et bussipilet lennujaamast maksab 5 eurot ja sellega saab vaid kesklinna, kust tuleb veel mingi vahendiga sobivasse punkti edasi minna, siis tegelikult on see päris hea hind. Linnaliini bussipilet maksab 1,95€ bussist ostes ja 1,25€ kui osta kaart ja sinna raha peale laadida.
Leidsime oma taksojuhi lennujaamas kenasti üles ning ta juhatas meid taksosse. Olime eelnevalt lastele ka turvatoolid tellinud (veel üks plusspunkt neile taksodele) ja sõit sai alata. Madeira oli väga kaunis juba esimesest pilgust - vaheldumisi ookeani ja mägede vaated! Eestlase jaoks ikka väga teistsugune pilt tavapärasest.
Kui jõudsime oma "kodu"linna, siis oli näha, et ega autoga ikka päris nii lihtne vist ei ole nagu esmapilgul juba arvasin. Funchali osad tänavad on ikka püstloodis. Ja meie esimene elukoht oli just sellise tänava ülemises otsas. Lisaks kõigele muule, ei viitsinud taksojuht meie maja täpset asukohta üles otsida (GPS-i ta ei kasutanud) ja pani meid maha küll õige tänava aga vale ukse juures.Ütles, et meie maja peaks kuskil siinsamas olema, näidates näpuga kuhugi nurgataha.
Lauri läks otsima, kus see õige maja siis peaks olema, sel ajal kui mina pildi tegin. Tegelikult ega siin meie mõistes nagu maju näha pole, et üks maja ja teine maja, on vaid müürid või aiad ja tänavale paistavad vaid uksed müüri sees või värava küljes. Õige ukse leidis Lauri üles. Ja umbes samal ajal leidis meid seal tänaval seismas meie korteri perenaise mees, kes meid kohale aitas. Olime jõudnud oma esimesse koju.
Vaade aknast ja rõdult oli väga kena. Paistis sadam ja kruiisilaevad, paistis linn ja osaliselt paistsid ka mäed. Ümbrus oli üsna rahulik, kui välja arvata naabrite koerad, kes igapäev hilisööni klähvisid. Koerad on siin üldse eraldi teema - igas hoovis on koer. Ükskõik kas tal seal ka jooksuruumi on, peaasi, et on koer. Ja üldiselt on nad kas krantsid või hundikoerad, väikeseid tõukoerasid väga palju ei ole. Ja jalutama viiakse vaid väheseid, võibolla need, kellel maja ümber jooksuruumi ei ole. Üleval pildil paistab naabermaja hoov, kus üks suur hundikoer elas. Meiesuguste jaoks, kelle jaoks muru on koduhoovis midagi, mis kindlasti olema peab, oli see ikka veider vaatepilt - suur hundikoer päevad-ööd läbi seal betooni peal. Iga nädal tagant korjas omanik hoovi ühest servast sinna koerapoolt tehtud kraami kilekotti. Ja kõndides mööda kitsaid tänavaid, ei või sa kunagi teada, missuguse värava vahelt mõni vihane koer sind surnuks üritab ehmatada.
Meie korter on selline imeliku planeeringuga läbi-maja-korter. Meil on kolm magamistuba, millest ühte kasutame kohvrite hoidmiseks. Ma otsustasin kohvreid mitte lahti pakkida, sest pidime selles korteris olema vaid ühe nädala. Lõpuks olime kaks.
Köök, söögituba ja elutuba on sisuliselt ilma akendeta - see on minu jaoks kõige veidram asi üldse, mille tõttu tundub see korter väga eba-hubane - põhilised ajaveetmiskohad on ilma akendeta! Samas kui kahe väikese magamistoa ja koridori akna taga on sellised super-ägedad vaated! Minu isiklikul arvamusel ei ole selle korteri planeering just kuigi õnnestunud. Lisan mõned pildid.
See siin üleval on köök. Köögiaknast pilt allpool.
Elutuba. Uks läheb tagahoovi aga ukse ja aknaklaasid olid kiletatud, et läbi ei näeks. Põhjus teadmata, sest naabermajad ei paistnud.
Elutuba. Lauri töökoht.
Söögituba, pime ruum.
Tagahoov. Grillinurk, lamamistoolid. Lisaväljapääs.
Hugo magamistuba. Pääs rõdule.
Köögi "aken". Umbes 20 cm vahet ja siis teine maja, mille ehitus (või renoveerimine) just käib. Segumasin töötab akna taga kõik tööpäevad. Lisaks need töömehed...hea, et ma nende jutust aru ei saanud :D
Vaade välisuksest. Trepp ja pääs tänavale.
Aga kui kohutav planeering kõrvale jätta, on täitsa hea korter. Eriti meeldib mulle nõudepesumasin. Mõnus on enne õhtust jalutuskäiku masin tööle panna ja pärast puhtad nõud välja võtta :) Luksus, mida mul endal kodus ei ole aga millest ma puudust tunnen. Lisaks on rõdult väga hea vaade ja maja taga on armas betoon-"aia"lapike grillinurgaga. See korter asub vaikses piirkonnas, samas väga kesklinna lähedal ja peale hommikusööki, kui Lauri veel tööd teeb (u. kl viiest-kuuest hommikul kuni kahe-kolmeni) käime tavaliselt lastega jalutamas ümberkaudsetel tänavatel või ookeani ääres.
Ühel hommikul oli Lauril muidugi lahe üllatus, kui ärkas, et tööpäeva alustada - kogu korter oli vihmaveest üle ujutatud, põrandad oli korralikult vee all. Lauri kirjutas korteri omanikule ja kutsus nad olukorda lahendama ja kl 8 olid nad ukse taga :) Toredad inimesed tegelikult. Mina muidugi alguses ei uskunud seda juttu, et see oli neil esmakordne juhus, et selline asi juhtus aga kuna nad asja väga tõsiselt käsile võtsid (tagumise ukse kivi sisse puurisid jooned, et vesi paremini ära voolaks, mitte korterisse sisse ei tuleks), siis mine-sa-tea, võibolla oligi nii uus maja ja esmakordne juhus, nagu nad väitsid. Samas ikka kahtlane, miks meile juba enne "tonnide viisi" käterätikuid oli jäetud?
Anni
Paar päeva enne kohalejõudmist on hea tellida omale vastu takso, kes lisaks koju või hotelli sõidutamisele tuleb ka lennujaama hoonesse sisse sinu nimelise sildiga ja aitab ka kohvreid vedada. Selline teenus maksab siin 23 eurot ja kui arvestada, et bussipilet lennujaamast maksab 5 eurot ja sellega saab vaid kesklinna, kust tuleb veel mingi vahendiga sobivasse punkti edasi minna, siis tegelikult on see päris hea hind. Linnaliini bussipilet maksab 1,95€ bussist ostes ja 1,25€ kui osta kaart ja sinna raha peale laadida.
Leidsime oma taksojuhi lennujaamas kenasti üles ning ta juhatas meid taksosse. Olime eelnevalt lastele ka turvatoolid tellinud (veel üks plusspunkt neile taksodele) ja sõit sai alata. Madeira oli väga kaunis juba esimesest pilgust - vaheldumisi ookeani ja mägede vaated! Eestlase jaoks ikka väga teistsugune pilt tavapärasest.
Kui jõudsime oma "kodu"linna, siis oli näha, et ega autoga ikka päris nii lihtne vist ei ole nagu esmapilgul juba arvasin. Funchali osad tänavad on ikka püstloodis. Ja meie esimene elukoht oli just sellise tänava ülemises otsas. Lisaks kõigele muule, ei viitsinud taksojuht meie maja täpset asukohta üles otsida (GPS-i ta ei kasutanud) ja pani meid maha küll õige tänava aga vale ukse juures.Ütles, et meie maja peaks kuskil siinsamas olema, näidates näpuga kuhugi nurgataha.
Meie korter on selline imeliku planeeringuga läbi-maja-korter. Meil on kolm magamistuba, millest ühte kasutame kohvrite hoidmiseks. Ma otsustasin kohvreid mitte lahti pakkida, sest pidime selles korteris olema vaid ühe nädala. Lõpuks olime kaks.
Köök, söögituba ja elutuba on sisuliselt ilma akendeta - see on minu jaoks kõige veidram asi üldse, mille tõttu tundub see korter väga eba-hubane - põhilised ajaveetmiskohad on ilma akendeta! Samas kui kahe väikese magamistoa ja koridori akna taga on sellised super-ägedad vaated! Minu isiklikul arvamusel ei ole selle korteri planeering just kuigi õnnestunud. Lisan mõned pildid.
Aga kui kohutav planeering kõrvale jätta, on täitsa hea korter. Eriti meeldib mulle nõudepesumasin. Mõnus on enne õhtust jalutuskäiku masin tööle panna ja pärast puhtad nõud välja võtta :) Luksus, mida mul endal kodus ei ole aga millest ma puudust tunnen. Lisaks on rõdult väga hea vaade ja maja taga on armas betoon-"aia"lapike grillinurgaga. See korter asub vaikses piirkonnas, samas väga kesklinna lähedal ja peale hommikusööki, kui Lauri veel tööd teeb (u. kl viiest-kuuest hommikul kuni kahe-kolmeni) käime tavaliselt lastega jalutamas ümberkaudsetel tänavatel või ookeani ääres.
Ühel hommikul oli Lauril muidugi lahe üllatus, kui ärkas, et tööpäeva alustada - kogu korter oli vihmaveest üle ujutatud, põrandad oli korralikult vee all. Lauri kirjutas korteri omanikule ja kutsus nad olukorda lahendama ja kl 8 olid nad ukse taga :) Toredad inimesed tegelikult. Mina muidugi alguses ei uskunud seda juttu, et see oli neil esmakordne juhus, et selline asi juhtus aga kuna nad asja väga tõsiselt käsile võtsid (tagumise ukse kivi sisse puurisid jooned, et vesi paremini ära voolaks, mitte korterisse sisse ei tuleks), siis mine-sa-tea, võibolla oligi nii uus maja ja esmakordne juhus, nagu nad väitsid. Samas ikka kahtlane, miks meile juba enne "tonnide viisi" käterätikuid oli jäetud?
Anni
Comments
Post a Comment