Eespool olevad pildid on tehtud Riia lähistel ühes hotellis, kus me kaks ööd ööbisime enne Madeirale lendu. Kaks ööd sellepärast, et kuna meie lend läks sisuliselt öösel (täpselt enam ei mäleta aga no ütleme kella viie paiku) ja ärgata tuli u kolm tundi enne ehk siis ikka väga vara, siis mina kauplesin meile välja kaks ööd, et saaks eelneval õhtul võimalikult vara magama. Reaalsus saime voodisse kell 21 ja kuna Marthal on hammaste tuleku aeg, siis oli päris nutune öö. Aga noh, magamata või mitte, lennukile jõudsime ilusti.
Aga nüüd siis asjast:
Üks suurimaid küsimusi on muidugi see, et mida kaasa võtta - kui palju riideid? mänguasju? jalanõusid? Viie kuu jooksul läheb tõenäoliselt vaja kõike. Kas kohvimasina ka võiks võtta (haha, mõni ei saa ju ilma hakkama)? Seda me igatahes ei võtnud kaasa, kuigi, seda teavad kõik meie tuttavad, et meil on maailma parim masin :D Päris ausalt, vana aga ülihea. Kuna aga selline kodust ja mugavustest eemale kolimine on nagunii oma mugavustsoonist välja tulemine, siis olin valmis ka selleks.
Kohvrite pakkimine jäi samuti väga viimaseks asjaks mida tegime, sest tegelikult oli mul suurem mure, et kuidas saaks kodu Lauri õele ja tema elukaaslasele võimalikult tühjaks teha meie isiklikest asjadest, et nad saaksid vabalt sisse kolida ja vajalikud asjad ka kaasa võtta. Kui see väga kokkuvõtlikult kirja panna, siis laias laastus tõstsime kõik asjad - riided, laste voodid jm asjad - ühte tuppa, sellesse nö lastetuppa, mida Kadri ja Francesco kasutama ei hakka. Kuna asju on meil aga p a l j u :) siis osa jäi siiski ka meie magamistuppa garderoobi ja ühte teise kappi. Ja ma viskasin ikka väga väga palju asju ära ka. Mingi vana paberikraam ootas siiani, et teda veel loetaks, no näiteks kogu õppematerial Tartu Ülikoolist ja Tervishoiu Kõrgkoolist - täpsustuseks, et see oli aastatel 2002-2006 ja võite kolm korda arvata, kas mul on neid vaja läinud? Keskkooli vihikud olin õnneks umbes pool aastat tagasi juba ära visanud :D Kõike hoidsin alles nagu ma-ei-tea-mis varandust. Ja ma võin öelda ka, et Lauri on samasugune koguja nagu minagi ja asjad vanadest aegadest seisavad kindlalt voodite all ja kappide sees ja peal kingakarpides. Aegajalt tuleb mul tuhin ja viskan hunniku oma riideid ja paberikraami ära. Tavaliselt inspekteerin osasid Lauri asju ka ja küsin luba midagi ära visata :D Ta juba kardab seda, haha.
Kaasa võtsin üldiselt sellised sooja ilma riided. Eesti mõistes sooja, sest ega siin 30 kraadi kuuma pole ju, ikka 20 ümber ja õhtuti veidi vähemgi. Aga see on ju soe! Lastele võtsin ka tuule- ja vihmakindlad riided-kombed. Kummikud on kõigil, peale Lauri. Ja esimese kuuga võin öelda, et üsna hästi on, riideid on piisavalt. Ja kuna talv ju alles tuleb, praegu peaks olema sügis, siis eks saab ka osta, kui väga vaja. Kuigi, enne reisi ma lootsin, et tagasi tuleme vähemate asjadega, kui läksime. Riided, mis läbi kantud ja lastele väikeseks jäänud, viskan ära või otsin koha kuhu siin Madeiral ära saaks anda. Siiani püsin plaanis. Poest ei ole riideid küll ühtegi ostnud! Jee, tubli mina! Enne Eesti talve on ikka jube see laste riiete ostmise teema, muudkui mõtled, et ikka soojemaid ja paremaid ja suuremaid vaja. Madeiral on selles mõttes ikka lihtne, päriselt ka ei ole talveriideid vaja. Soojast kampsunist täiesti piisab ka jahedal õhtul. Ja kuna siin tuleb koguaeg ju mäkke ronida, siis reeglina koju jõudes oled ikka suutnud ennast läbi higistada, vahet pole kas lapsed on seljas-kõhul või mitte - ikka hakkab palav. Võibolla ma lihtsalt pole näinud talve ja kuu aja pärast lõdisen siin külmas ja lasen kasuka kodust järgi saata, eks näis.
Ma tegelt tahaks jubedalt hakata juba Madeirast rääkima, seega lõpetan selle teema ja läheks Madeira teema juurde.
Anni
Comments
Post a Comment